| Tuulikute müra, mürakaardid |
|
|
|
|
Viime läbi tuuleparkide müra modelleerimist ja koostame mürakaartide. Vajadusel teostame tuulepargi paigutuse optimeerimist vastavalt müranormidele. Välisõhu kaitse seadus defineerib müra, kui inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus levivat soovimatut ja kahjulikku heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Tuulikupargis tekkiva müra peamised allikad on:
Eestis puuduvad konkreetsed müra normid tuulikutele ja seega käsitletakse tuulikuid kui ööpäevaringselt töötavaid tööstusettevõtteid. Tööstusettevõtetest lähtuva müra taotlustase elamualadel on sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid alusel öösel 40 ja päeval 50 dB. Tuulikupargist lähtuva müra hindamisel (ja tuulikutele sobiva asukoha määramisel) võetakse aluseks kõige rangem nõue ehk öine taotlustase uutel planeeritavatel aladel, mis tagab naaberaladel ööpäevaringselt head akustilised tingimused. 2011 aasta märtsis hakkas kehtima uus müramäärus "Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamisele esitatavad nõuded", mis täpsustab mõnevõrra ka tuulikute planeerimise müraaspekte. Tuuleparkide müra modelleerimiseks kasutatakse EMD International A/S poolt välja arendatud spetsiaaltarkvara WindPRO 2.7.
|










