Teostame tuulikutest tuleneva varjutusefekti (shadow flicker) modelleerimist.

Varjutusefekt on tuuleturbiinide rootorite pöörlemisest tingitud varjude liikumine ehk varjutamine päikeselistel päevadel. Varjutamine sõltub eelkõige ilmastikuoludest – pilvisusest, tuule suunast ning päikese seisust. Varjutuse pidev esinemine elamualadel võib põhjustada häirimist ning pikaajalisel esinemisel mõjuda tervistkahjustavalt.

Eesti seadusandluses puuduvad normid, mis käsitleks lubatud summaarset aastast varjutamise kestust hoonestusalal. Mitmel pool Euroopas (samuti USA-s ja Austraalias) loetakse vastuvõetavaks aastas kuni 30 tundi summaarset varjutamise kestust aastas hoonestusalal. Rootsi ja Taani praktikas püütakse viimastel aastatel lähtuda mõnevõrra rangemast soovituslikust ajapiirist ehk 10 tunnist kalendriaasta jooksul. Oma töös püüame ka meie järgida lähtuvalt ettevaatuse põhimõttest rangemat normi.

Tuuleparkide varjutuse modelleerimiseks kasutatakse EMD International A/S poolt välja arendatud spetsiaaltarkvara WindPRO 2.7. Varjutuse modelleeringu tulemused vormistatakse tavaliselt varjutuskaardina.